Palgatöötajal soodne aeg

"Majandusharude lõikes on palgakasv üsna eripalgeline, kasvades kiiremini madalama palgaga harudes," selgitas Lõhmus. "Samuti on olnud keskmisest kiirem palgakasv finants- ning info- ja sidesektoris, kus olukord on majanduse keskmisest veidi parem. Riiklike palgakokkulepete tõttu kasvasid jõuliselt ka tervishoiu- ja haridussektori palgad. Ainsana langes palk ehituses, kus vähenevad ehitusmahud sunnivad kulusid kokku tõmbama ning lisaks palkadele on vähendatud ka töötajate arvu."

Palgatöötajate jaoks on Lõhmuse sõnul arengud soodsad, sest lisaks kiirele sissetulekute kasvule on ka hinnad viimase aasta jooksul langenud. See on suurendanud palga ostujõudu ja elanike tarbimisvõimet.

"Ettevõtete jaoks olukord nii hea ei ole, sest kesise majandusaktiivsuse tingimustes on lisandväärtuse jaotus üha enam palgatulu poole kaldu," märkis Lõhmus.

Ettevõtete kasumid on langenud alates 2013. aasta lõpust ning jõudnud peaaegu kriisiaegsele, 2009. aasta tasemele. Selline olukord Lõhmuse hinnangul kaua kesta ei saa – kui majanduskasv meie peamistel eksporditurgudel ei kiirene, siis peab korrektsioon tulema töötasu ja töötajate arvu kaudu.

Statistikaameti andmetel kiirenes palgakasv tänavu teises kvartalis 5,8 protsendini, keskmine palk oli 1082 eurot.